Ülekaalust arsti pilguga

Paljudes riikides on viimasel ajal hakatud suhtuma ülekaalulisusesse kui tõsisesse meditsiinilisse probleemi. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on deklareerinud, et rasvumine on haigus.Uuringute põhjal võib öelda, et ainult 25% täiskasvanutest ei ole ülekaalu ning nad ei pea oma kehakaalule mõtlema. 75% inimestest on geneetiline eelsoodumus ülekaalu tekkeks. See aga tähendab eluaegset tervislike toiduvalikute tegemist.

Ülekaaluga kaasnevad tervisehäired.

See, et rasvumine toob terviseprobleeme, peaks küll olema selge igal ülekaalulisel. Rasva jaotus kehas ja ka sellest tulenevad terviseprobleemid on meestel ja naistel erinevad. Meestel tekib rasvaladestus eelkõige kõhukoopasiseselt, naistel aga nahaaluselt. Sellest tulenevalt on tüsedatel meestel suuremad ainevahetushäired ja sellest tingitud haigused nagu kõrge kolesteroolisisaldus, vereplasma suurenenud rasvasisaldus, südamehaigused. Ka esinevad hemorroidid, kõrge vererõhk, õhupuudus magamisel kuna ka kaelapiirkond on liigselt rasvunud, sellest unehäired ja väsimus päeval. Tüsedatel on samal põhjusel sagedasem oht autoroolis jääda magama ja põhjustada avarii! Tüsedatel meestel on rohkem maksa-ja neeruhaigusi, kivitõbe, podagrat, suhkruhaigust jm. Probleeme suurendavad alkoholi tarbimine, suitsetamine ja vähene liikumine.
Kindlasti esinevad ka ortopeedilised vaevused, nagu valu põlvedes ja puusades, liigeste haigused. On suurenenud infektsioonidele vastuvõtlikkus ja sellest tingitult kopsu-ja hingamisteede haigused. Sageli on madala enesehinnangu tõttu psühhosotsiaalseid probleeme ja sellest tulenevaid ebameeldivaid pereelu konflikte. Esineb hingeldust trepist kõndimisel, unehäireid, seljavalu, suurt higistamist, nahalööbeid, väsimust ja depressiooni. Ülekaalulised näevad välja vanemad oma eakaaslastest. Loomulikult on ülekaalulistel eakamatel inimestel rohkem vaevusi kui on seda noorematel.

Rasvumise tekkepõhjusi on palju.

Peamiste põhjustena tuuakse välja kolm: ebasobiv dieet, liikumisvaegus ja geneetiline eelsoodumus.
Ülekaalulistel on sageli soov süüa liigselt rasvast toitu, vähe aga kiudaineid ja süsivesikuid. Viimaseid kiputakse kartma mõtlemata sellele, et 1g rasva annab kaks korda rohkem energiat kui 1g süsivesikuid. Kaalu lisab kõige enam rasvane koos magusaga!
Väldi rasvaseid magusaid saiakesi!
Väga oluline on ka söögikordade arv. See peaks olema 3-4 ning ilmtingimata tuleks vältida toidukordade vahel näksimist.
Väldi näksimist päeva jooksul, eriti aga näpu vahelt söödavaid snäkke ja nn „autotoitu“!
Valmistoidud on ebasoovitavad. Neid süüakse käest ja koguse üle ei peeta arvestust.Ülekaalu korral on üks reeglitest see, et süüa tuleb laua taga, taldrikult ja kindlal söögiajal.
Kehakaalu suurenemisele kaasneb isu suurenemine.
Juba 1968a. Jean Mayer oletas, et istuva tööviisiga vähese kehalise aktiivsusega inimestel tõuseb isu paradoksaalselt suureks ning ülekaal aina suureneb. Meil on tuntud ütlemine, et süües kasvab isu! Tõsi on see, et rasv nõuab rasva! Ülekaalulistel on tavaliselt märksa suurem isu, nad täidavad enda taldriku kuhjaga ja söövad lauas kõige rohkem.
Mõned ravimid mõjuvad kehakaalu suurendavalt.
On terve rida ravimeid, millised suurendavad kehakaalu. Siia kuuluvad mõned vererõhku reguleerivad ravimid, hormoonpreparaadid, migreeni (peavalu) ravimid, rahustid, epilepsia ravimid, ka suhkruhaiguse korral kasutatavad ravimid. Nende loetelu võib jätkata. Sellele peab kaalu järsul suurenemisel kindlasti mõtlema.

Suurema kehakaaluga inimene vajab rohkem toitu, kuid liikumisel väheneb nende kehakaal kiiremini.
Suurema kehakaaluga inimesed vajavad elutegevuseks rohkem energiat. Samas tasub meelde tuletada, et kehalise tegevuse korral suurema kehakaaluga inimesed kulutavad rohkem energiat, põletavad rohkem kaloreid. Neid tuleb kindlasti õhutada kõndima, ujuma, rattaga sõitma, suusatama jne. Kui samal ajal piiratakse ka liigsöömist, siis just esimestel nädalatel ja kuudel alaneb kaal kiiresti. Kliinilistel kaalutlustel on soovitav 10% kehakaalust alandada 3-4 kuu jooksul, suuremaks kaalulanguseks, näiteks 20 kg, on vaja pikemat aega, ligikaudu 6 kuud. Kuid alati on see individuaalne ning sõltub algkaalust.
Psühholoogiliste ja sotsiaalsete komplekside tõttu tavaliselt ülekaalulised ise süstemaatiliselt alahindavad söödud toidu koguseid, vähendades neid iseenda ettekujutuses reaalsest kuni poole võrra – 25 kuni 50%.
10%-line kehakaalu langus parandab märgatavalt tervist!
Kui kaal on vähenenud 5-10 kg, 10% esialgsest kehakaalust, siis on paljud vaevustest kadunud. Kõige pealt väheneb higistamine, hingeldus, väsimustunne. Ainevahetushäirete normaliseerumine võtab kauem aega.
Kehakaalu vähendamine vajab kogu pere ühiseid pingutusi:  toitumisharjumuste ja liikumisharjumuste muutmist!
Seni on vähe nõustatud kogu peret. Nii toitumistavad kui ka kehalise aktiivsuse populaarsus või ebapopulaarsus on kogu pere eluhoiak. Teame, et eesti meestel on terviseprobleeme rohkem ning  nende keskmine eluiga on üle 10 aasta võrra väiksem naiste omast. Põhjustest on esikohal südame-veresoonkonna haigused. Mehed on hooletumad oma tervise suhtes. Nad kõnnivad vähem jalgsi, vähesed teevad sporti. Lisades veel suure riskitegurina suitsetamise ja alkoholi  ning traditsioonolise hoiaku, et „mehed ei nuta“- stressi ja psüühilise pinge, peame aru andma, et mehed ise ei oska end hoida! Eluviisi tervislikuks muutmise printsiipe saavad tuua kodudesse naised kuid neid tuleb realiseerida ühiselt!
Väheliikuvast normaalkaalulisest lapsest saab sageli ülekaaluline täiskasvanu.
ILSI Euroopa (2000.a.) uuringu põhjal ülekaaluliste laste hulk suureneb. Kui ei ole kehalist liikumist, siis lihaskiudude vahele hakkab rasvarakke kogunema juba päris varases eas. Sel ajal on kehakaal veel eale vastav. Kuid tekkinud rasvarakud on valmis hakkama paisuma (täituma) täiskasvanueas. Uurimisandmete põhjal ei pruugi alla 10-aastased ülekaalulised lapsed saada ülekaalulisteks täiskasvanuteks. Kuid kellel on liigne kehakaal puberteedieas (12-14-aastaselt), on suur oht omada seda ka hiljem. Televiisor, arvutid, autosõit kooli ja koju, õppeprogrammide ülepaisutus jm. viivad aktiivse liikumise miinimumini. See on kogu Euroopa probleem. Näiteks uurijate andmetel Inglismaal kõnnib jalgsi kooli ainult 8% õpilastest. Kui selline olukord jätkub, siis on potensiaalseid ülekaalulisi ning nõrga kehalise ettevalmistusega täiskasvanuid mõnekümne aasta pärast päris palju.

Autor: Mai Maser